Hiiumaa tutvustus
Tahkuna poolsaare metsades
ja randades on ka sõdade jälgi. Juba enne I
maailmasõda hakati sinna rajama rannakaitsepatareisid. 1941.aasta oktoobris peeti poolsaarel
lahinguid Nõukogude ja Saksa armeede vahel. Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase
pinnasega, kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus
seisundis metsaalaga. Poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv (ka
Lehtma Suurjärv), Kodeste järv ja Kuusikjärv. Keset rabamännikut on väike poolehektariline
Põhjatu järv. Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud
Tahkuna looduskaitseala. Tahkuna poolsaarel pesitsevad I kaitsekategooria linnuliik
merikotkas ja II kaitsekategooria liigid laululuik ja mudanepp, lisaks veel sookurg, täpikhuik.
Järgmine peatus on Hiiumaa kõrgeima Tahkuna
tuletorni juures. Tahkuna tuletorn, mis asub Hiiumaa
põhjatipus, telliti Pariisist ning sai valmis 1875. aastal,
monteeriti see aga nn Gordoni süsteemi malmosadest