kahest peamisest tüübist. 3.Mitoosi definitsioon on päristuumsete rakkude paljunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 4.Rakutsükkel Rakutsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni. 5.Kas kõik rakud poolduvad? Evolutsiooni käigus on kaotanud pooldumisvõime närvirakud ja vöötlihaskoe rakud. Samuti ei ole pooldumis võimelised tuumata rakud punased verelibled. 6.Meioosi definitsioon päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel 7.Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 8
sammaltaimed või vegetatiivselt näiteks bakterid, seened, protistid, mõned selgrootud loomad ja paljud taimeliigid. Bakterid paljunevad pooldudes, pärmseened pungudes. 18. Mitoos on päristuumsete rakkude paljunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. 19. Kas kõik rakud poolduvad ? Evolutsiooni käigus on kaotanud pooldumisvõime närvirakud ja vöötlihaskoe rakud. Samuti ei ole pooldumis võimelised tuumata rakud punased verelibled.
- kaitseb organismi väliskeskkonna eest - rakud kokkutõmbamisvõimelised - näärmed eritavad nõresid - elu jooksul juurde ei tule (pikenevad, laienevad) - rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe Jaotus: silelihaskude (kokkutõmbed on aeglased, ei - paljud epiteelkoe rakud on pooldumis- allu tahtele- veresooned), vöötlihaskude (kiired, võimalised alluvad tahtele, kasutavad palju energiat- skelett), südamelihaskude (ei allu organismi tahtele, rakud Sidekude: haralised) - organite ja teiste kudede vahel Närvikude: - seob kudesid ja elundeid
Närviimpulsi tekkel muutub rakumembraanil polarisatsioon selle tagajärjel tekkib elektrokeemiline ahelreaktsioon. Signaali tugevus sõltub kahest asjast: 1) Närviimpulsside hulgast ja neuronite arvust. Peale närviimpulssi tekket ei suuda neuron 2 millisekundit uut impulssit tekitada(ta puhkab). 2) Sünaps on koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni lühikeste jätketega, mis tõttu on võimalik erutuse ülekanne. Närvirakke juurde ei teki. Küpsel rakul puudub pooldumis võime. Kude: Sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. Koed moodustavad elundeid. Elund ehk organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus ja asetus ning mis täidab talle omast ülesannet. Elundkond: Ühisetalitluse alusel moodustavad organid organsüsteeme, ehk elundkondi. Katteelundkond(juuksed, nahk, küüned), Tugielundkond(lihased, luud), Seedeelundkond, Hingamiselundkond, Ringeelundkond, erituselundkond, Närvisüsteem, sisenõresüsteem, sigimiselundkond.
annaabi.ee 
