Katrin Reimus - "Kus tramm ei käi"
võta kuulda mõistust ning käitume vastavalt hetketunnetele. Margot, ilus ning edukas naine,
saab jälile oma mehe Berdi truudusetusele. Pealt näha ideaalne elu laguneb koost, samas võib
ka öelda, et see oli viimane piisk karikasse. Hetke emotsioon sunnib eluaegse Tallinna
tüdruku pakkima oma asjad ning sõitma ,,kuhugi pärapõrgusse" nagu sõbrannad selle koha
ristisid. Margot ise seda kohta pärapõrguks ei nimetaks. Olgugi, et ta elamine ei meelnutanud
pooldki seda luksust, milles ta Tallinnas elas, oli ta siiski õnnelikum. Ta tundis suurt tahet end
tõestada, et ta suudab ise hakkama saada ning seejuures sisemise õnne leida, seda enam, et
maainimesed olid kärmed sildistama teda otsemaid linnatüdrukuks, linnakaks, linnapreiliks
jne.
Usun, et teose idee oli tõestada, et probleeme ei tasu karta (loomulikult ka mitte
otsida). Probleeme lahendades, saavutas Margot nii austuse kui rahulolutunde. Nagu igasse
annaabi.ee 
