Jaan Tõnisson
populaarsuse täielikku madalseisu. 1933.aasta rahvahääletusel eelistas rahvas autoritaarset
põhiseadust ning K. Päts haaras võimu enda kätte. Eestis algas nn. vaikiv ajastu.
Uues olukorras tõusis Jaan Tõnisson demokraatliku opositsiooni liidriks. See tõi kaasa
tema ajalehe "Postimees" võõrandamise valitsuse poolt, kuid seegi ei suutnud J. Tõnissoni
suud sulgeda. 1938.aastal korraldatud pooldemokraatlikel valimistel valiti Tõnisson suure
ülekaaluga Riigikogusse, kus ta jätkas võitlust demokraatia täieliku taastamise eest.
Paraku polnud sellel lootusel tollal määratud täituda 1940.aastal okupeeris N. Liit Eesti
täielikult. Jaan Tõnisson püüdis sel hetkel mõjutada president K. Pätsi kasvõi sümboolselt
sissetungijale vastupanu osutama, kuid president oli juba otsustanud vastupanuta alistuda.
Jaan Tõnissonile polnud tegevuseta istumine aga sobilik. 1940