VÕRTSJÄRVE LOOMASTIK
ja juurtele (nt. haug, särg, latikas, koger, mudamaim,
hõbekoger, hink ja säga)
Litofiilid ehk kivilembesed kalad lasevad marja kividele,
kruusale ja kõvale liivapõhjale (jõeforell, ojasilm, võldas, turb,
lepamaim, peipsi siig).
Fütolitofiilide ehk taimekivilembeste kalade rühma kuuluvad
liigid (ahven, koha, kiisk, tint, säinas) võivad kudeda nii
taimedele kui ka kividele, kruusale ja liivale
Poolpelagofiilseid ehk poolavaveelembesi kalu esindab
Võrtsjärves vaid luts
LINNUD
Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest
kindlaid haudelinde on 139 liiki (sh 56 vahetult järvel), 14 liiki on
suvised toitekülalised ja 61 liiki on läbirändajad
Liigirikkaimad linnuseltsid on kurvitsalised (17 liiki), värvulised
(15) ja hanelised (12). Ujuparte on järvel kuni 7 liiki, kuid
arvukamalt pesitsevad ainult sinikaelpart ja rägapart