Linavästrik Ta on umbes varblase suurune ja ta kuulub värvuliste lindude hulka. Tal on ka pikk saba. Ta on tuntud kogu Euraasias, välja arvatud Põhja-Jäämere saartel, poolsaartel ning Araabia poolsaarel. Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Linavästrik on rohkem inimeste seltsis. Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Maapinnal jookseb väga osavalt ja kiiresti. Linavästrik on ka lendaja, tema lend on madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Eestis elab linavästrike kuni 100 000 paari. Linavästrikud toituvad mardikatest, tõukudest, ämblikest ja paljudest teistest putukatest. Kahjurputukate hävitajana on linavästrik kasulik lind
selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline. · Kuldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Linavästrik Motacilla alba · Rahvapäraseid nimesid: Jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, linapäästrik, linapääsuke. · Elab ava ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. · Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestisse talvitama jääda. · Linavästrik pesitseb mitmesugustes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Suurkirjurähn Dendrocopos major · Suurkirjurähn on ilusa kirju sulestikuga lind. · Isaslindudel on punane kukal. · Elupaigaks on talle kõikvõimalikud
tuhkhall, kurgualusel ja rinnal ilutseb suur must laik, kiirul must mütsike. Oma pikkadel peenikestel jalgadel võib ta väga kiiresti ja osavalt mööda maapinda joosta. Linavästrik on tuntud kogu Euraasias (v.a. Põhja-Jäämere saartel, arktilistel poolsaartel ning Araabia poolsaarel). Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind. Linavästrik elab peamiselt inimasustuse läheduses. Eestis ligikaudu 50-100 000 paari. Kaalub 20...23 grammi. Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke. Linavästriku sugulased, kes meie mail elavad, on alati seotud veega: lambahänilast ja haruldast jõgivästrikku veest eemal ei kohtagi. Linavästrik elab mererannal ning laidudel, jõe- ja järvekallastel, rabalaugaste ääres, kuid ka taluõuedel, külades ja linnadeski. Harva võib teda ka suurtes laantes pesitsemas leida, kuid siis peab seal olema raiesmik või vana talukoht. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel
kassi näugumist, ukse kriiksumist ja sulgedelt metalliläige, need toitumas. Kuldnokk Värvulised isegi veskitiibade laperdamist. muutuvad hallikamaks. Aed-lepalind Iseloomulik on tema mängulend Must pealagi ja rind, hall selg ja pikk Elutseb ava- ja koos lauluga valge äärisega saba. Tiivad on poolavamaastikul, sageli hallikaspruunid, suured pealtiiva veekogude läheduses. kattesuled laia valge äärisega. Laup, Eelistab põsed ja kõht on valged. kultuurmaastikke, sh
jäälind kühveldab jalgade abil pesaurust liiva ja muud kobestatud pinnast välja. Siniraaliste seltsi jäälindlaste sugukonda (Halcyonidae s. Alcedinidae) kuulub 8486 liiki. Elupaigast ja eluviisidest johtuvalt jaotuvad nad kahte alamsugukonda: põhiliselt kalatoidulised vee-jäälindlased (Alcedininae) ja puistu-jäälindlased (Halcyoninae). Viimased elutsevad Aasia, Aafrika ja Austraalia troopilise ja lähistroopilise vööndi metsa- ja poolavamaastikul ning on loom-segatoidulised. Jäälinnu (Alcedo) perekonda on paigutatud üheksa liiki. Enamik autoreid on jäälinnu (Alcedo atthis L.) jaotanud nelja alamliiki; ta on levinud Palearktika segametsade, stepi-, poolkõrbe- ja 7 vahemerelises vööndis, samuti eel- ja keskmäestikes kuni 1800 m kõrgusel merepinnast. Meil elutsev A. a. ispida L. on suurimate kehamõõtmetega alamliik
annaabi.ee 
