Valgud ja süsivesikud (1.1 ja 1.2)
vesinikust ja hapnikust. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud täidavad organismides
olulist energeetilist funktsiooni, kuuluvad nukleiinhapete koostisse ning on oligo- ja
polüsahhariidide "ehituskivideks". Monosahhariidid erinevad üksteisest
stereostruktuurilt ja seetõttu on neil erinevad omadused. Molekuli keemiliselt ehituselt
on nad lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid, polühüdroksüketoonid, tsüklilised
poolatsetaadid või poolketaalid. Kõik monoosid omavad redutseerimisvõimet.
Oligosahhariidid koosnevad mõnest monosahhariidi molekuli jäägist (sahharoos,
laktoos, maltoos jne). Polüsahhariidides on aga sajad või tuhanded lihtsuhkru
molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud ahelateks (tärklis, glükogeen,
tselluloos jt).
Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega.
Levinumad oligosahhariidid nagu sahharoos, maltoos ja laktoos omavad energeetilist
rolli