Randa astudes ta kuuleb Irumäel tuules Linda halt,mis laulis kuidas ta rööviti kõige suuremas kurvastuses ning kuidas ta lõpuks kaljuks muutus.Nüüd sai Kalevipoeg teada tõe oma ema surmast ja mõistis,et oli Soome sõiduga kurja teinud. Lõpuks jõudis Kalevipoeg koju ja ta kohtus oma vendadega.Järgmisel õhtul istusid vennad laua taga ja rääkisid,mis oli nendega juhtunud.Vanem vend oli käinud Venemaal,Poolamaal,Saksamaal ning Kuramaal,kuid asjatult-emast polnud jälgegi.Teine vend kais kõik metsad,sood ja jõed läbi,kuid jällegi asjatult.Kalevipoeg rääkis,kuidas ta oli Soomes käinud,uue mõõga ostnud,aga ema ei leidnud.Ta vaikis sepa poja surmast,saarepiiga laulust ning ka Linda laulust Irumäel. Kolm venda pidasid nõu,kes saab kuningaks,aga üksmeelt ei leitud,siis otsustati järgmisel päeval liisku heita.Õhtul kõndis noorim poeg isa hauale,et isa tõuseks haualt,kuid isa
äkitselt kandis tuul Kalevipoja kõrvu imelise lauluhääle. Hääl laulis, kuidas Linda rööviti kõige suuremas kurvastuses ja kuidas ta lõpuks kaljuks muutus. Kalev sai nüüd ema surma kohta tõe teada ja mõistis, et ta oli oma Soome sõiduga kurja teinud. Kalevipoeg jõudis koduõuele. Koerad hakkasid haukuma, vennad tulid väravasse Kalevipojale vastu. Teisel õhtul istusid vennad kolmekesi koos ja rääkisid teistele oma reisist. Vanem vend oli käinud Venemaal, Saksamaal, Kuramaal, Poolamaal, kuid kuskil polnud emast jälgegi. Teine vend käis läbi metsade, soode, jõgede, kuid emast polnud jälgi kusagil. Kolmas vend pajatas, kuidas ta Soomes oli käinud, Tuuslarile kätte maksnud, ostnud kalli mõõga, aga ema ikka ei leidnud. Sepa poja surmast, saarepiiga laulust ja Linda laulust Irumäel ei lausunud ta aga sõnagi. Lõpuks ütles vanem vend, et on aeg heita liisku, et teada saada, kes kolmest vennast kuningaks tõuseb. Sellega olid teised vennad päri. Lepiti
seisukohad puudusid, (elujärg oli paranenud, tööpuudus kadunud) valitsus rääkis koguaeg, et Est iseseisvusele pole mingit ohtu,(tänavapildis midagi ei muutund) seega uskusid. Olukord läks ärevaks siis kui okt. Algas sakslaste ümberasumine isamaale. Umsiedung ümberasumine, viib 16 000 Baltisakslastest ära 40%(Lätist 40000). Oli Hitlerile vaja, et asustada vallutatud alad oma rahvuskaaslastega. Lubati samaväärseid või veelgi paremaid mõisu Poolamaal. See tekitas Eestlastes ärevust, et sakslased lahkuvad, järelikult on asi ebakindel. Ebakindlus jõuab ka NSV kõrvu. NSV teatab Saksa saadikule, et selline käitumine kompromiteerib Vene valitsust. (Sovjeteriseerimisel puudub igasugune alus väidavad ) Ärevuse kaotab ära Soome, kes ei luba NSV vägi oma territooriumile. Soomelt tahetakse veel ka territooriumi, sest 30 km on liiga väike vahemaa, taheti Karjalat. Soome ei olnud kumbagagi nõus. 30 nov 1939 puhkeb Talvesõda
annaabi.ee 
