Viikingid kui kultuurikandjad
kuhu tollal kuulusid lisaks Prantsusmaale ka Saksamaa ja Madalmaad. Esialgu pakkus
impeeriumi võimsus küll ründajate ees kaitset, aga kui riik 840. aastal kolme rivaalitseva
pärija käes üksikuteks osadeks lõhenes, kasutasid viikingid võimalust. 845. aasta
ülestõusmispühal ründasid 160 km mööda Seine´i jõge ülespoole tunginud jüütid Pariisi.
Pärast 850. aastat hakkasid taanlastest viikingid röövitavates maades ka talvituma,
tegutsedes seal jõesuudmeisse rajatud poolalaliste tugipunktide najal. Järgmiseks loogiliseks
sammuks oli okupeerimine ning 865. aastal jõudiski Inglismaale esimene paljudest võimsatest
viikingite väesalkadest. See maa oli tollal jagunenud pooleks tosinaks üksteisega võitlevaks
kuningriigiks, mis üksteise järel langesid. 880. aastal pidas vastu veel ainult Wessexi
kuningriik. Wessexi väljapaistev valitseja Alfred Suur tõkestas pealetungi, kuid üle poole
Inglismaast oli selleks ajaks vallutajate käes
annaabi.ee 
