(1894- 1937), hüüdnimega Empress of the Blues (bluusi valitsejanna). Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, eeskätt kitarril ja klaveril, hiljem juba orkestrimuusikana. Klaveribluusi eriliigina on tuntud boogie- woogie (levis ka samanimeline tants), mida iseloomustab pidev kaheksandiknootides liikumine vasakus käes (tihti punkteeritult). Hiljem levis see võte instrumentaalsesse jazzi. Tänapäeva bluusis on põhiliseks soolopilliks elektri- või poolakustiline kitarr. Enne kasutati suupilli, saksofoni, flööti ja akustilist kitarri. Mõned mustanahalistest mängisid ka banjot või viiulit. Tuntumatest bluusi muusikutest võiks mainida BB Kingi (Riley B. King), kes mängis oma kuulsat kitarri Lucille ja ka laulis. Tuntumad laulud on “Blues Man”, “Let the Good Times Roll”, “Lucille” jt. Veel üks tuntud tegelane oli Jimi Hendrix. Tema tuntud laulud on näiteks “All Around the Watchtower” ja “Purple Haze”.
Jeff Beck sõitis puhkepäevadel endavalmistatud kitarriga Jimmy'le külla ja nad mängisid tundide kaupa koos ning kuulasid plaate. Peagi ei rahuldanud teda enam hispaania kitarr. Oma ebajumalate Chuck Berry, James Burtoni ja teiste lugusid oli sellega võimatu mängida. Jimmy vajas elektrikitarri. Et selle jaoks raha teenida, hakkas ta hommikuti enne kooli ajalehti laiali kandma. Sel moel teenis ta mõne kuu pärast omale kitarri Hofman Senator. See kitarr polnud sugugi halb, aga ta oli poolakustiline. Ja olgugi, et sellel oli helipea, ei saanud seda pidada tõeliseks elektrikitarriks. Peab ütlema, et sel ajal maksid esimesed pillid väga palju. Kuid Jimmyl õnnestus veenda oma isa võtma laenu oma esimese elektrikitarri laua, inglise kuulsa kitarri Fender Stratocaster koopia ostmiseks. Sellest kitarrist ei lahkunud Jimmy kunagi. Ta võttis selle isegi kooli kaasa. Igal hommikul võtsid õpetajad kitarri Jimmylt ära ning panid
annaabi.ee 
