Eesti kirjandus II kevad
pöörete ajal lülitub ka tema poliitilistesse protsessidesse. Ta on ka
esimeses parlamendikoosseisus 90ndate alguses ning peab ka ühe
perioodi vastu (erinevalt Krossist). 90ndate keskpaigas taandub ta suurest
poliitikast – väiksesse poliitikasse jääb (Tartu linnavolikoguliige jne).
Rohkem hakkavad omineerima väikesed identiteedid ja
identiteediotsingud. Ta on öelnud, et ta polegi eesti kirjanik vaid Võru ja
poolakirjanik. Väga markantne keele ja muude valikute ilming on tema
blogi (jaankaplinski.blogspot.com). Oma blogis ta reeglina eesti keeles
midagi ei kirjuta – soome, vene, inglise, võru keeles, aga eesti keeles
midagi. Vastandumised hakkavad silma ka mitmel moel – äärmuslikult
rõhutatud rahvuslikkusega kaasa ei lähe. On räägitud ka sellisest kahe
suure Tartu kirjanik mõttelisest opositsioonist – rahvuslikkuse ja rahvusliku
traditsiooni kajastaja Hando Runnel ja teiselt kosmopoliitsem Jaan