Vabadussõja kindralid ja admiralid
Larka sõjaministri abiks ja tagavaravägede ülemaks.
1919. aastal abiellus A. Larka teistkordselt. Ta oli korra juba olnud abielus kellegi
leedulasest polkovniku tütrega, kellest lahutas 1917 .aastal. nüüd abiellus ta Marianne
Leonite Ostroviga ja juba samal aastal sündis neil poeg Georg.
Vabadussõja teenete eest sai A. Larka Eestist Vabadusristi I/1; 50 000 marka ja
talumaa Harjumaal Voore mõisast; lätlastelt Karutapja ordeni II klassi, Soomest
Valge Roosi ordeni I klassi ja poolakailt Polonia Restituta ordeni.
Pärast Vabadussõja lõppu Eesti sõjavägi demobiliseeriti ja vidi üle rahuaegsele
organisatsioonile just A. Larka juhtimisel. Sõjaministrei abina tegitses A. Larka kuni
1. jaanuarini 1925, mil lahkus halvenenud tervise tõttu teenistusest. Läks tervist
parandama Sveitsi. Tundub, et sealne mäestikuõht tuligi ta tervisele kasuks, kuid mitte
rahakotile tuluks. Sveitsist tagasi pöördunult müüs A. Larka ravimiskuludest tekkinud