AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini
Usku levitasid jesuiidid,
Uued valitsejad suhtusid eestlastesse umbusu ja ettevaatusega, sest nood jäid üldiselt oma hinges kes rajasid ka gümnaasiumi ja hakkasid rahvast õpetama. Hakkasid toimuma ühised nõupidamised
paganteks. Kõikjal Eestis ehitati küll kirikuid ja muinaskihelkondade asemele tekkisid maapäevad. Rootslased nii nagu poolakadki pidid tunnustama aadlike vanu õigusi. Rootslaste
kirikukihelkonnad, kuid talupoegadele jäi usu sisu mõistetamatuks ja vastumeelseks. Välised eeliseks oli see, et puudus usubarjäär. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Samuti
tunnused võis ju vastu võtta, aga pühakojad püstitati siiski sageli vanadele harjumuspärastele toimusid ka maapäevad.
hiiemägedele. Ristiusku südames ei tunnustatud
annaabi.ee 
