"poolaatomkihi" - 1 õppematerjal

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

Joondefektid ­ dislokatsioonid (joonis 3.43) Dislokatsioonid on joon- ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. Dislokatsioonid võivad moodustuda aine kristalliseerumisel, aine plastilisel deformatsioonil, vakantside väljasadestumisel ja tahke lahuse moodustumisel aatommõõtude mittevastavuse tulemusena. On olemas 2 põhitüüpi dislokatsioone: joon- ja vintdislokatsioonid. Joondislokatsioon on lineaarne defekt, mis paikneb piki lisa poolaatomkihi lõppemisel võres tekkivat joont (joon. 3.44.). Dislokatsioonjoon on joonistel paiknenud risti joonise lehega. Dislokatsioonijoone ümbrust iseloomustab võre mõningane deformatsioon (joon. 3.44). Aatomid ülalpool dislokatsioonijoont on surutud kokku, aatomid allpool dislokatsioonijoont on aga kaugusel, mis on suurem kui aatomite vaheline kaugus ideaalses kristallvõres. Deformatsiooniaste väheneb dislokatsioonijoonest kaugenemisel ja dislokatsioonist küllalt kaugel on võre moonutuseta