Baltisaksa kõrgkultuur Eestis
Tolli surmaks loetakse 1902.aasta. Tolli teose toimetas tema naine,
Tolli päeviku põhjal, mis saarelt leiti. Uus-Siberi saarestikus on Eduard von Tolli auks Tolli
nimeline väin, liustik, neem ja laht. Tema naise järgi on nimetatud sealses saarestikus olev
Emmeline neem. Eduard von Tolli 50 sünnipevaks püstitati Hermann von Tolli. eesvedamisel
graniidist laevakujuline mälestussammas Kukruse mõisa kalmistule. Eduard von Tollit loetakse
üheks suurimaks Eesti ja Vene poolaaruurijaks ja geoloogiks .
Võiks öelda, et baltisakslaste saavutused on jäänud silma nii meie, kui ka maailmaajaloos. Ma ei
saaks öelda, et kõik saavutused on soosinud eestlase kultuuriarengut. Tänu sajandeid kestnud
rahvuslikule ja usulisele diskrimineerimisele saame tänase päevani rääkida ikkagi baltisakslaste
saavutustest mitte eestlaste. Eestlased olid teisejärguline rahvas ning seda rõhumist sai tunda
sajandeid, alates ristisõdadest kuni 19 sajandini