"poogi" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

kui küünlatuli keskpäeval? Küllalt, Gringoire, tunne pisutki halastust! Ole sinagi suuremeelne, nagu tema seda oli.» Preester rääkis ägedalt. Gringoire kuulas teda algul ükskõikselt, siis heldis ta ja lõpuks virildus ta nägu traagiliseks, muutudes vastsündinud lapse näo sarnaseks, kellel kõht kangesti valutab. «Teie olete väga pateetiline!» ütles ta pisarat pühkides. «Hea küll, ma mõtlen järele. Veider mõte, mis teil pähe tuli. Aga lõpuks, kes teab? Vahest ei poogi nad .mind üles?» ütles ta pärast vaikust. «Egas igale kihlusele pulm järgne. Kui nad mind nii kentsakas riietuses, undruku ja tanuga sealt ülevalt kambrist kätte saavad, hakkavad nad vahest pööraselt naerma. Ja kui nad mind üles poovad, noh, mis siis? Köiesurm on samasugune surm kui iga teinegi, ehk õigemini, pole ühegi teisega sarnane. Selline surm on targa väärt, kes elu aeg on kõikunud; see pole kala ega liha, nagu kunagi õige skeptiku vaim; selline surm kehastab