Eesti esimene üldlaulupidu
saadetud ja lahendatud oli ka majanduslik pool. Vaja oli veel lahendada küsimus, et kuskohas Tartus
pidu toimuma hakkab. Vanemuise seltsi kasutada oli maja taha jääv pargitaoline aed, kuid see ei
suutnud siiski kõiki pidulisi vastu võtta ning polnud seal ka platsi kontsertide jaoks. Sobiv koht leiti
hoopis teisel pool jõge, kus asus sakslaste Ressource´i aed. Sinna ehitati kooridele laudpõrand.
Tegemist oli ilma külgseinte ja katuseta täiesti lahtise poodiumiga, mille ette seati dirigendi pult.
Kuulajatele seati lihtsad pingid ja tahapoole mõned telgid einelaua jaoks. Kõik oli väga lihtne, odav,
kuid otstarbekas. Ruumi jätkus nii lauljatele kui kuulajatele (Palamets, Hillar 1994:10). Sellega said
kõik ettevalmistused tehtud.
1.3. Kuidas laulupeole tuldi?
Kõige rohkem oli laulupeol lauljaid valla- ja külakoolmeistrite hulgast. Palju oli ka taluperemehi,
käsitöölisi, köstreid, kihelkonna, koolmeistreid, sulaseid ja teenreid
annaabi.ee 
