Retsensioon raamatust „Kuulsuse narrid“
aastaselt koolipoisi staatusest välja astuda. Selleks ajaks oskas Jaan tallinna murdega saksa
keelt, luges jämedat trükki ja mõistis vigadega kirjutada. Ei leidnud noormees omale ka mitte
mingisugust tööd, nii jäigi Jaan pingsalt ootama oma kuulsuse tähelendu. Tatikal oli küll väga
palju põnevaid mõtteid, kuid ta ei suutnud ühtki nendest ellu viia. Peagi surid poisi vanemad
ja Jaan jäi koerakese Pontuga kahekesi maija, mille kõik kolm kambrikest kubisesid
kõiksugustest torudest, vedrudest, ratastest ja kraanidest, aga harva leidus seal söögipoolist.
Tema esimese leiutise katsetamine oleks talle äärepealt elu maksnud. Tatika riietumisstiil oli
lihtne, kentsakas ja algupärane. Välimuselt oli Jaan väikese kasvuga ja peenike.
Mis puutub Vesipruuli, siis tema tahtis olla suur luulepoeet. Kuid kui mehe esimene luuletus