Olla nagu kõik või jääda iseendaks
Järgmisel päeval, kui teised
lõunatavad, sirutab tema oma veriseks tantsitud jalgu ja unistab järgmisest esinemisest,
aplausist. Elu tundub nagu unenägu rambivalguses, kus pead olema parem osavam ja ilusam
kui teised. Tehed ühe vale liigutuse. Kukud, sinu üle naerdakse ning valu võib tunduda
tappev. Kuid kõigil meil on kuhugi minna, kus rohi tundus vanasti nii kõrge ja päike nii särav
ja soe.
Minnes koju, leiad eest needsamad näod, mis varem olid küll pontsakamad ja lõbusamad,
aga armastus pole neis kadunud. Enam ei oota keegi su suuri saavutusi, sest pere jaoks oled
seesama põnn, kes vaikuses konutas ja õnnest unistas. Naaberrajooni tüdrukud on küll
siiamaani peenemad ja särtsakamad, kuid sellel pole enam tähtsust. Ellu minnakse õppima,
erinema ja saavutama, kuid kui saabub talv, siis võtame nagu Nipernaadigi koti selga ja
naaseme koju, et kuuluda jälle ühte oma pere ja kallitega. Suve saabudes asume rännakule,
annaabi.ee 
