Rooma, vabariik ja keisririik
riigi kontrolli all, pidustusi korraldati riiklike ettevõtmistena ja preestrid valiti ametisse
riigiametnike kombel. Erinevate ülesannetega preestrite seas ühed tähtsamad olid 16 pontifexi
(sillaehitajat või teerajajat – selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis riigi
ülempreester – pontifex maximus (suurim pontifex). Pontifexide ülesanne oli kanda hoolt
üleriiklike pidustuste eest ning sellega seoses pidada arvet ka kalendri ja riiklike tähtpäevade
kohta. Pontifexidele lisaks määrati ametisse konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest
hoolitsevad flamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Enamus preestriameteid
olid eluaegsed. Preestritel oli suur mõju Rooma riigi poliitika kujundamisel ja nendesse
ametitesse valiti sageli tuntud riigimehi.
Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult. Selleks, et jumalatelt midagi saada, tuli
neid kohusetruult teenida, mis tähendas eelkõige annetuste toomist. Kõige olulisemak peeti
annaabi.ee 
