"ponentsiaalfunktsiooni" - 1 õppematerjal

Matemaatika - Õhtuõpik

• Kui alus asub nulli ja ühe vahel, siis on tegemist kahaneva funktsiooniga. • Alusel üks on tegemist konstantse funktsiooniga, mida nii mõnigi kord eksponentsiaalfunktsioonide hulka ei loeta, kuna ta ei kasva ega kahane. • Viimaks, nagu mainisime, negatiivsete aluste korral ekspo- nentsiaalfunktsiooni defineerida ei saagi. Selgub, et see, kas alus on ühest suurem või väiksem, ei muuda teatud mõttes eks- ponentsiaalfunktsiooni olemust, vaid lihtsalt tema suunda. Nimelt on pöördarvulistel alustel (näiteks alustel ja ) eksponentsiaalfunktsioonid teineteise peegeldused -telje suhtes. Ühel juhul rändab eksponentsiaalfunktsioon -telje kohal nullist lõpmatusse ja teisel juhul vastupidi. Miks see nii peaks olema, pole just raske näha: teame ju, et ja seega , mis ongi ju täpselt funktsioon loetuna negatiivses suunas.