Pompeius püüdis vähemalt Rooma linna kaitsta, kuid Illerda lähistel toimunud lahingus sai ta täieliku kaotuse osaliseks ning põgenes senaatoritega Brindisi kaudu Kreekasse. Caesarist oli saanud Rooma uus valitseja ning 49.aasta sügisel kuulutasid Roomasse jäänud senaatorid Caesari pidulikult diktaatoriks. Sellest päevast oli ta faktiliselt piiramatu võimuga ainuvalitseja. Seejärel, 9.augustil 48 eKr toimus kuulus Pharsalose lahing. Pompeiusel 50 000 meest, Caesaril 2 korda vähem. Alguses suutsid Pompeiuse ratsaväed vastase taganema sundida, kuid sattusid jälitamisega hoogu, nii et Caesari leegionid ründasid neid ootamatult. Pärast seda Pompeiuse ratsanikud põgenesid. Järgmise aasta esimestel päevadel sõdis Caesar juba Pompeius nooremaga, kuid ei õnnestunud ka temal Caesarile vastu hakata Ruspina lahingus ega ka Thapsuse all toimunud lahingus, kus Caesar saavutas, hoolimata vastase ülekaalukatet jõududest, Pompeiuse
100a toimusid väepealike vahelised kodusõjad. Tülitsesid ka senat ja lihtrahvas. diktaator - piiramatu võimuga ainuvalitseja gladiaatorid - olid orjad, kes võitlesid pealtvaatajate lõbustamisex elu ja surma peale. Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: Ceasari ja Pompeiuse vaheline kodusõda - 49 - 48 eKr. Võidab Ceasar. Pompeius ja Ceasar olid kaks kõige mõjukamat väepealikku. Pompeiusel senati toetus. Ceasar lihtrahava toetus. Spartacuse ülestõus Kes ta on ja millega sai tuntuks? Pompeius - Rooma väejuht. Kuulasks sai võiduga Vahemere piraatide üle ja idaalade vallutustega: Väike-Aasia, Süüria, Palestiina. Julius Ceasar - Rooma väejuht. Valiti rahva poolt Rooma ülempreestriks. Vallutas läänealad, osa Galliast (tp. Saksamaa, Inglismaa) Spartacus - gladiaator
annaabi.ee 
