Kadunud sugupõlv
Igaüks tahab siiski ellu
jääda. Me võime öelda küll, et võitleme patriootlikult isamaa eest, kuid kartus oma
maisest elust lahkuda säilib alati, mistõttu on hingelised traumad äärmiselt lihtsad
tekkima. Me sõdime, kuid sisimas oleme kogu aeg kõigele sellele vastu. Tapmine
pole kunagi õige tegu olnud. Paraku sõda selles seisnebki: „nottida“ maha võimalikult
palju vastaseid. Teoses „Läänerindel muutuseta“ sattus peategelane Paul
pommivarjendisse vaenlasega ning tappis ta. Alles hiljem mõistis ta, et vastane oli
siiski inimene, kel oli perekond ja ei soovinud surma. Hemingway romaanis „Kellele
lüüakse hingekella?“ jõuab partisanijuht Pablo järeldusele, et ta oleks rõõmus, kui ta
poleks tapnud neid inimesi. Kelleltki elu võtmine võib tunduda algul õige teona, hiljem
mõistab inimene ikkagi, et see oli vale ning söövitab hinge kahetsustunde ja
süümepiinad
annaabi.ee 
