Süütud inimesed peavad seetõttu kannatama vägivalla ja hirmuvalitsuse all. Enamasti on terroriaktide korraldajate eesmärgiks oma usu või majanduslike arvamuste pealesurumine. Kas inimeste vägivallavalitsuse all hoidmine oma võimu suurendamiseks on kogu maailma puudutav probleem ja mida saaks muuta, et terrorismi ennetada? On vaid aja küsimus, millal terrorirünnakud Eestisse jõuavad. Nii pindalalt kui ka rahvaarvult ühe väikseima Euroopa riigina on meie riik jäänud pommitamistest ja tulistamistest kõrvale. Terroristid korraldavad rünnakuid pigem suuremates riikides, sest sel juhul võetakse juhtunut tõsisemalt ja see haarab suurema hulga inimeste tähelepanu. Paljudest uuringutest on selgunud, et terrorirünnak Eestis ei tekitaks nii suurt traagikat, sest inimesed pole teadlikud, et niisugune riik üldse Euroopas eksisteeribki. Kuid järjest enam kasvab teadlikkus ning terroristid, tahtes oma mõjuvõimu laiendada, on eeldatavalt peagi
Eestlased ei uskunud, et iseseisvus on lõplikult kaotatud, ikka loodeti mingile imele. Õie Vesik: "Nagu ma lapsena aru sain, usuti pärast sõda, et okupatsioon on ajutine. Rääkida sellest aga ei julgetud, sest inimesed mäletasid veel täpselt venelaste varasemaid hirmutegusid. " [Lisa 1:4:2] 21 Pärast sõda algas nn loov ülesehitustöö. Kuna palju maju olid pommitamistest kannatada saanud, hakati neid taastama ja ehitati ka uusi. Õie Vesik: ,,Sovhoosi ajal hakkasid inimesed, kelle majad olid pommirünnakutega purustatud ja elasid viletsates ,,saunades", aegamisi maju ehitama. Ka sovhoos ehitas oma töötajatele maju. " [Lisa 1:4:3] Senine hektarites mõõdetav kodu ahenes majaks, õueks ja väikeseks aiamaaks. Põllutööriistad läksid koos lehmade- hobustega kolhoosile või jäid tallinurka lagunema. Õie Vesik jutustab: ,,Kolhoosid oli algul väikesed
annaabi.ee 
