Tartu rahu 1919 aastal 31.augustil saatis Nõukogude valitsus raadio teel Eesti valitsusele ametliku ettepaneku asuda läbirääkimistesse, mille sihiks oleks Eesti riigipiiri ja Vene ning Eesti väede vahel asuva neutraalse tsoonipiiri ja samuti teiste detailsete küsimuste kindlaks määramine Eesti riigi sõltumatuse tunnustamise alusel. Sellele rahupakkumisele oli alla kirjutanud Nõukogude Vene välisasjade komisaar Tsitseil. Eestis mõjus see uudis pommiplahvatusena kuid pärast hetkelist erutust saatis välisminister vastunoodi konkreetse ettepanekuga. Kongressi 417 saadikust vaid 33 inimest ei pooldanud kommuniste. Eesti Nõukogude Vene rahukõnelused algasid pärast väikeest viivitust 17.septembril. 18.septembril kirjutati protokollidele alla ja sõideti laiali kinnitades et rahuläbirääkimised peatselt jätkuvad. Edasi arenesid sündmused peadpööritava kiirusega. 10.oktoobril alustas valgete loodearmee viimast meeleheitliku rünnakut
Einstein alates 1905-ndast aastast, kui ilmust relatiivsusteooria (täpsemalt erirelatiivsusteooria) sünniürikuks nimetatud kolmekümneleheküljeline artikkel ,,Liikuvate kehade elektrodünaamikast", milles on erakordse selgusega esitatud erirelatiivsusteooria kõik põhiseisukohad. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2219-2220) Relatiivsusteooria artikkel mõjus kuis pommiplahvatusena, millele järgnes vaikus. Alles neli aastat hiljem hakkasid füüsikud esitama teaduslikes trükistes vastu- ja pooltargumente. Olles need millised tahes, oli relatiivsusteooria löönud ennast füüsikasse. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2220) Relatiivsusteooria fenomen seisneb lühidalt öeldes aja ja ruumi kokkupanemises. Füüsikalised nähtused leiavad aset ruumis ja ajas, mis tähendab, et ruum ja aeg on mateeria olemise
annaabi.ee 
