V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
ülikooli vannutatud raamatukoguhoidja Andry Mus-nier sosistas kuninglikule köösnerile
Gilles Lecornule kõrva sisse:
«Ma ütlen teile, maailma lõpp on käes. Kunagi varem
1 Hallide tuunikatega (lad. k.).
2 Pigemini hallide nahkadega vooderdatud (lad. k.).
3 Neli teenarit (lad. k.).
4 Ehk ühe mürtsu (lad. k.).
6 Ratsaniku taga istub must mure (lad. k.; Horatius).
17
pole nähtud niisugust lodevust skolaaride poolt; seda kõike on teinud sajandi neetud
leiutised: suurtükid, mortiirid, pommilaskjad, kõigepealt aga trükikunst, see uus Saksamaa
katk. Ei enam käsikirju ega raamatuid! Trükkimine tapab raamatukauplemise. Maailma lõpp
on ligidal.»
«Seda märkan ma ka sametriide levikust,» ütles karusnahakaupmees.
Sel silmapilgul lõi kell kaksteistkümmend.
«Ah!... » hüüdis rahvas nagu ühest suust.
Skolaarid jäid vait. Seepeale algas suur sagimine, jalgade ja peade liikumine, üldine
köhimine ja nuus-kamine; igaüks korraldas ennast, seadis end valmis, tõusis üles, liikus