Eesti keskaeg
pidi olema. Ilmselt siiski ajend.
Oluline Vene-Leedu suhted. Sõditi pidevalt Kiievi-Vene pärandi pärast. 1547 lasi Ivan IV end tsaariks
kroonida, seda ei tunnistatud Läänes, mis sai ka tüliõunaks.
Kuna Liivimaa oli sattunud Leedu liitlaseks, siis sai see ettekäändeks Liivimaa ründamiseks.
H. Kruus rääkis Venemaal olnud maapuudusest. Sõdadest Kaasani ja Astrahani vastu oli Moskva sõjavägi
suureks kasvanud. Neid tasustati teenismõisatega (pomestje). Pärast sõda oli vaja seega talupoegadega
asustatud maad, mida sai ehk Liivimaalt.
Vene historiograafias pöörati tähelepanu ka irratsionaalsetele motiividele – Liivimaa oli Moskva arust
hereetiline (luterlased veel hullemad kui ladinlased). Leedus oli aga ka kõikvõimalikke usulahke ja reforme.
Igatahes ettekäändeks Tartu maks, mida ei saadud kokku – liivlased lootsid välisabile. 1558 Posvoli
leping, milles tehti Leeduga liit. S-L aga otsis abi Taanist