Sootaimed- ja veetaimed Veesisesed taimed- kinnituvad juurtega veekogu põhja Ujulehistel taimedel on lehed veepinnal ja veel, kinnituvad tugeva juurestikuga veekogu põhja või ujuvad kinnitumata, õied veepinnal Veepealsed taimed (sootaimed) kasvavad madalas veel või alaliselt märjas mullas, enamus taimest ulatub veepinnast kõrgemale Sootaimed Sootaimed kasvavad alaliselt märjas mullas, mõned liigid aga ka üle 1m sügavuses vees Juurestik on sageli väga võimas, paljud liigid on pikkroomava risoomiga ja võivad aias kergesti kontrolli alt väljuda Enamasti vlaguslembelised, namasti vaja viljakat mulda 1. Acorus calamus harilik kalmus 2. Butomus umbellatus harilik luigelill 3. Calla palustris soovõhk 4. Caltha palustris harilik varsakabi 5. Carex elata luhttarn 6. Equisetum fluviatile konnaosi 7. Glyceria maxima suur parthein 8. Hippuris vulgaris harilik kuuskhein 9...
5. LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...
annaabi.ee 
