VETERINAARGENEETIKA
Teatavasti domineerib veistel must varvus (geen B) punase ule (b) ja uhtlane karvkatte
pigmenteerumine ule kogu keha (geen S) kirju varvuse (s) ule.
Ristates mustakirjusid homosugootseid veiseid (BBss) punaste homosugootsetega
(bbSS), saadakse esimeses polvkonnas koik mustad loomad, kes oma genotuubilt on
diheterosugootsed e dihubriidid (BbSs). Ka siin kehtib Mendeli I seadus esimese polvkonna
hubriidide uhtlikkuse kohta.
Teises polvkonas toimub aga tunnuste lahknemine vastavalt Mendeli II seadusele. Erinevaid
genotuupe tekib kokku neli: mustad (genotuubi fenotuubiradikaal B-S-), mustakirjud (B-ss),
punased (bbS-) ja punasekirjud (bbss). Fenotuubiline lahknemissuhe nende kombinatsioonide
jargi on vastavalt 9:3:3:1. See on nn klassikaline fenotuubisuhe dihubriidsel ristamisel ja
ilmneb teises polvkonnas siis, kui kummaski tunnusepaaris on uks tunnus dominantne ja teine
retsessiivne.
annaabi.ee 
