Nimetu
alles mõne aja pärast ja selle kaudu üllatada kogu maailma.
IMF ja Euroopa liit kehtestasid Kreekale mitmed tingimused ja kärped, et saada järgmine
laenumakse ning selle kaudu vältida riigi pankrotti minekut. Kärbete alla kuulusid näiteks
ametnike hulge vähendamine, mitmete toetuste tühistamine, riigifirmade müümine, avaliku
sektori töötajate palgakärbe ja kinnisvaramaksu pikendamine. Selline käitumine oli hädavajalik
ent põhjustas Kreeka valitsuse polulaarsuse vähenemist riigi rahva seas, mistõttu asusid paljud
avaliku sektori töötajad protestima. Nimelt peab 92 protsenti kreeklastest kärpeid ebaõiglaseks.
Pingutustest hoolimata ei suuda Kreeka seatud eesmärke täita kuna riigi tulu aina langeb ja kulu
samas kasvab, seetõttu on selleaastane eelarvepuudujääk on 8,6 protsenti. Riigi suutmatus
olukorda parandada nõuab veelgi ektreemsemaid kärpeid, mis omakord põhjustab aina
suuremaid meeleavaldusi rahva seas.