Selle tühimiku pidigi täitma film. Nii salvestati kuulsa rootsi rezhisööri Lasse Hallströmi käe all ABBA Austraalia turnee ning sellele pikiti vahele lugu raadio DJ-st Ashleyst (näitleja Robert Hughes), kes soovib ansambliga intervjuud teha. Filmi sissejuhatav Please Change Your Mind on Benny ja Björni kirjutatud ning selle esimene realiseering oli stuudiomuusikutest koosnev ansambel Nashville Train albumil "ABBA Our Way" (Polar POLS 278), millel on 12 ABBA lugu esitatud country-stiilis. Plaat ilmus 1977. aasta alguses ning aasta hiljem anti see välja ka Ameerikas (RCA AFL1-2630).
o Lõpe, põllukene! Kadri Kukk Kalendrilaulud (mardi- ja kadrilaulud, jõululaulud, vastlalaulud, kiigelaulud, jaanilaulud jpt) o Mardilaul, Greete Jents o Kadrilaul, Leena Maisto On huvitav vaada, milliste pühadega seoses on kalendrilaule palju loodud (kogutud). Mängulaulud (nt nõelamäng, hobusemäng, laevamäng, väravamäng, kuningamäng jpt) seotud riitustega. Eesti kultuuri pols välja kujunenud rahvadraamat, siis sellised elemete on nii sandis käimisel kui mängimistel. Pakuvad põnevat kuulamisainet. Pulmalaulud (kõiki pulmariitusi saatvad laulud)- on olnud regilauludest selline zanr, mis säilis kõige kauem, mida teati. Pulma funktsioon säilitas pulmalaulud nii Kihnus kui ka Setumaal. Eesti vana pulm on olnud laulupulm kõik pulma osad on kaetud regivärsis lauludega.
Keskaegsest norra tantsust on vähe teateid, kuid võib arvata, et nagu mujalgi Põhjamaades, tantsiti aheltantse (laulutantse). Keskajal on "dans" olnud mõne isiku lisanimi (Sverting dans (1292), "Sigurd dans" (15. sajand)). Arvatakse, et see märgib head tantsuoskust. Külatants (bygdedans) on norra rahvatantsu kihistus, mis on välja kujunenud vanemast paaristantsust. Seda mängitakse viiuli (hardingfele) saatel. Põhilised tantsud on kolmeosalise taktimõõduga springar (Lääne-Norra) ja pols (Ida-Norra) ning kaheosalise taktimõõduga gangar ja halling. Hardfele saatel tantsitavad põhitantsud on springar, halling, gangar ja rull (vossarull). Pols'i tantsitakse tavalise viiuli või lõõtspilli saatel. Springar tuli arvatavasti enne 1600. aastast Saksamaalt või Austriast; oletatakse sugulust lendleriga. Külatantsud on improvisatsioonilised. Neis vahelduvad üksik- ja paaristants. Paarid liiguvad mööda ringi nagu valsis, mis jõudis Norrasse 19. sajandil. 19
annaabi.ee 
