Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. 7.11. sajandi keskpaigas toimus seni Kiievi suurvürstiriigi koosseisu kuulunud Polotski vürstiriigi ja Novgorodi vabariigi vahel võimuvõitlus domineerimise eest suurvürstiriigis. Osaks suursugususe ja võimsuse demonstreerimisest oli samal ajal kõigis kolmes vürstiriigis ehitatud Sofia kirikud (Kiievis, Polotskis ja Novgorodis, mille hiilgus pidi olema võrreldav Teise Rooma - Konstantinoopoli Hagia Sophia katedraaliga.Omavaheliste lahingute käigus vallutas Polotski vürst Vseslav Tsarodei (Imetegija) 1066 Novgorodi. Ta laskis Novgorodi Sofia katedraali kirikukella maha võtta ja paigutada Polotski Sofia katedraali kellatorni.Suurvürstiriik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid
maksualuna, siis seda peetakse oma piirkonda sissetungimisena. Lätlaste puhul on fikseeritud, et Väina aegsed liivlased olid Polotski maksualused - Koknese ja Versika?, kaks linnust, kus valitsesid vürstid. Läti traditsioonis peetakse neid latgalite vürstideks. Henriku kroonika väidab, kuidas u 1200 Talava ja Atsele (Kirde-Läti) võttis vastu ristiusu Pihkvast ja lõppeks see, et Atsele oli Pihkva ees maksukohustlane. Vene oma leetopissid jutustavad Läti aladest vähe, Polotskis oma leetopisside traditsiooni ei olnud või see ei ole meieni lihtsalt jõudnud. Me teame Eesti kohta seda, mis oli al aastast 1200. Vene linnad olid Euroopa mõõdus väga suured linnad - 20-30 tuhat inimest. Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elanikke oli 10-12 tuhat. 12. sajandi keskpaigast al ilmuvad teated selle kohta, kuidas Baltikumis tehakse Skandinaaviasse vallutusretki - kõige tuntuma on Sigtuna vallutuslugu paganate poolt, aga me ei tea, kes need paganlased olid
annaabi.ee 
