Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes
esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias
tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi.
Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja
raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse
Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi.
2. Keelte liigitamise põhimõtted:
· Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka)
· Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu)
· Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid
(vaja 2keelset inimest).
· Sotsioloogiline (nt kõnelejate ar...
annaabi.ee 
