PolaarRebane
Talvel kaevab ta sügavasse lumme omavahel ühendatud
keeruliste käikude süsteemi, kus elab sageli koos mitu perekondlikku seltsingut. Kõige
tüüpilisemad polaarrebaste elualad on künklikud lagetundrad. Et niisuguseid paiku on tundras
vähe, kasutavad rebased urgusid aastast aastasse, koguni tuhandeid aastaid. Pollarrebase
territooriumi suurus võib maastiku tüübist, kliimast, eeskätt aga toiduküllusest olenevalt
varieeruda.
Kuigi arktilised talved on väga karmid, ei maga pollarrebane talveund. Mõned isendid liiguvad
sel ajal lõuna poole, mererannikutele või põhjapoolsete metsade servale.
Toitumine
Polaarrebaseid on tuntud peamiselt lihasööjate loomana. Harilikult langevad nende saagiks
pisiimetajad, eriti hiired, lemmingid, polaarjänesed ning burundukid ja linnud ning nende munad.
Mererannikute lähistel elutsevad rebased toituvad limustest, merisiilikutest ning muudest
mereselgrootutest. Tugeva tormi järel siirduvad polaarrebased mererannikule ning söövad