Kuldse kolmiku panus Eesti kultuurilukku.
pidavat palju, palju raha olema.
Hoopiski leidis Ants parema kunstisõbra enda jaoks J.Kleveri, kes tutvudes tema töödega
soovitas tingimata edasi õppida. Lisaks kutsus ta Antsu korduvalt oma ateljeesse, mis andis
võimaluse jälgida nimeka kunstniku tööd ning kuulda tema arvamusi ja mõtteavaldusi.Kuid
siiski polnud otsekohe akadeemiasse vastuvõttu minna taotlema,sest ees oli väeteenistusse
minek. Kuid tema väeteenistus Tema Majesteedi keisrinna Kavalergardide polkus ei kestnud
kaua, sest Antsuga juhtus õnnetus- ta jäi otse hobuse kapjade alla, nii et tema parem jalg sai
vigastada. Ta veetis kuid haiglas. Isegi aasta pärast polnud jalg veel päris ära paranenud,ta
määrati tagavaraväkke. Ta siirdus uuesti Peterburi kindla kavatsusega pühenduda
kunstiõpingutele. Kuid seal olles tekkis tal hoopis uus huvi, ta tahtis pääseda Düsseldorfi, kus
olid õppinud enamik baltisakslastest kunstnikke.
3
1891. a