Tolstoi, Dostojevski ja Tšehhovi looming
,,ülestõusmine"- lõpuperioodil kirjutatud, püüab näidata, kuidas sotsiaalne ülekohus
hakkab psüühikat mõjutama, Tolstoid huvitab inimeste vaimne ärkamine, kõlbelisel
teel(jõuab tõdemuseni,et ainus õigekoht ausale inimesele ,venemaal , on vangla)
,,sõda ja rahu"- napoleoni sõjakäigud venemaale, üle 500 tegelase,armastus ja sõda
.austerlitzi lahingus saab peategelane viga,napoleon oli egoistlik väejuht,kutuzovile oli
oluline rahva saatus.kolm kõrgaadlikihti. Polkonski läheb sõtta,et ennast leida ja teha
karjääri.natasa äratab ta uuesti ellu.
,,anna karenina"
Dostojevski Looming:
Jutustus ,,vaesed inimesed"-näitab peterburi väikese ametniku armetut elu., sotsiaalne
ebavvõrdsus hävitab inimeses oleva headuse,siiani polnud psüühikast nii süvitsi
kirjutatud.
,,teisik","perenaine""nõrk süda" hing on sageli lõhestatud headuse ja kurjuse vahel. Kas
kurjus peitub ühiskonnas või inimeses endas?