palka kui kunstnikule – see oli tollal väga ebaharilik. 1489 palus Firenze valitseja Lorenzo de' Medici Ghirlandaiot kaks oma parimat õpilast tema juurde saata ning Ghirlandaio valis Michelangelo ja Francesco Granacci. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. Akadeemias õpetasid tolle aja kõige väljapaistvamad filosoofid ja õpetlased, sealhulgas Marsilio Ficino, Giovanni Pico della Mirandola ja Poliziano. Firenze humanism kujundas Michelangelo huvi antiigi vastu ja õpilasena kopeeris ta antiikkujusid piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad Ühe neist kirjutas Giorgio Vasari, kes nimetas teda kogu renessansikunsti saavutuste tipuks. Seda vaatepunkti järgiti kunstiajaloos sajandeid. Eluajal nimetati teda Jumalikuks (Il Divino)
Itaalia humanistid hakkasid esimestena taaselustama antiikse draama traditsiooni. 15. sajandil hakati lavastama Terentiuse, Plautuse ja Seneca lavateoseid. Esimene vanarooma teatri taaselustaja oli Giulio Pomponi Leto. Kirjandusliku elu virgumine sajandi lõpupoolikul oli üldine. Lorenzo de Medici, suur kunstide ja teaduse metseen koondas oma õukonda kirjanike ringi. Lüürikuna kerkis esile humanist Angiolo Ambrogini, luuletaja nimega Angelo Poliziano. Firenze humanist Luigi Pulci sai oma rahvuslikult koomilise poeemiga ' Suur Morgante' rüütlieepika rajajaks itaalia kirjanduses. Proosas kuuluvad sajandi suurimad saavutused Napoli humanistidele. 1476. aastal avaldas Masuccio kogumiku 'Novellino'. See Dekameroni jäljendav teos on quattrocento parim novellikogu. 16. sajandi cinqucento jaguneb kultuuri- ja kirjanduslooliselt kahte vastakasse ajajärku. Sajandi esimene pool oli Itaalia renessansi õitsenguaeg, teine pool aga selle loojak
sajandi Itaalia renessanss renessanss e. III Francesco Petrarca (14. s) Karolingide renessanss (Otto IIII): Giovanni Boccaccio (14. s) eelkõige Coluccio Salutati (14.15. s) kunst ja arhitektuur Leonardo Bruni (14.15. s) 12. sajandi renessanss: tõlkimine Poggio Bracciolini (14.15. s) ladina keelde Lorenzo Valla (15. s) (janu uue info järele) Angelo Poliziano (15. s) Francesco Petrarca (13041374) RENESSANSS pr. renaissance, it. rinascimento autorid: Vergilius, Cicero < lad. re- `taas' + nasci `sündima' (avastaja) 14. saj Itaalias tekstikriitiline 15.16. saj mujal (Hispaania, lähenemine: Madalmaad, korrektuurid, Prantsusmaa; Saksamaal seostus konjektuurid reformatsiooniga 16. saj-l) ladinakeelne kirjandus
(16/17. sajandi vahetusel nimetati mitmehäälse muusika kirjutamist ,,prima prattica", uut monoodilist stiili ,,seconda prattica") Tüüpainestik vanakreeka ja vanarooma müüdid: Orpheus (Orfeo), Euridyke (Euridice), Daphne (Dafne), Apollon jne. Palju kasutati vanarooma poeedi Ovidiuse kogumikku ,,Metamorfoosid" (metamorfoos - moondumine) Teatri- ja kirjandusvormid, millest ooper sai mõjutusi: a) pastoraal e. pastoraaldraama (pastore it k karjus), näit Angelo Poliziano ,,Orpheus" (ca 1480) Torquato Tasso ,,Aminta" (1573) b) katsetused antiiktragöödia elustamisel Vicenza, Teatro Olimpico Sophokles ,,Kuningas Oidipus" 1585, Andrea Gabrieli kirjutas madrigalistiilis koorid c) intermeediumid (vahemäng, vaheosa) suurejoonelised, vaatemängulised etendused pidustuste, rüütliturniiride, tragöödia või komöödia vaheaegadel, sisaldasid tantse ja koore, 16
annaabi.ee 
