), kuni saadakse kõrgläikeline pind (vt joonis 120). Auto värvkatte poleerimisel eemaldatakse pealmine matistunud värvikiht. Seejuures muutub värvkate mõnevõrra õhemaks. Poleerimisega saab kõrvaldada ka väiksemaid kriimusid, "jooksusid" jm. värvidefekte. Poleerimisel tuleb kahjustatud värvikiht eemaldada kuni kriimu põhjani, mistõttu värvi paksus seab sellele tööle piirangud. Poleerimisel kasutatakse eriti peeneteralisi poleerimisvahendeid ehk polituure. Nendeks on enamasti mitmesugused savid. Kasutatakse ka poleerkivi, sadestatud kriiti, tinatuhka, tseeriumoksiidi ja smirgelpulbrit. Vahendid kantakse elastsele svammile või padjakesele ja pinda töödeldakse mehhaaniliselt.. Olenevalt värvkatte seisukorrast poleeritakse astmeliselt erinevate poleerimisvahenditega. Seda protsessi võib võrrelda erineva karedusega lihvpaberiga lihvimisega. Mida jämedam on
šellakit kasutatakse mahagonile ja sellega sarnanevatele liikidele punase tooni lisamiseks. Eebenšellak Eebenšellakit, millega saadakse kõrgläikega pind, kasutatakse traditsiooniliselt klaverite viimistlemisel. Et see sisaldab musta peitsi, tuleb meeles pidada, et liigsel katmisel kipub viimistlus puidusüüd peitma. NIISKUSKINDEL ŠELLAK Kokkupuude niiskusega tekitab šellakiga viimistletud pinnale valged laigud. Valmistatakse spetsiaalseid polituure, mida võib kasutada ka niisketes tingimustes. PINTSLIGA PEALEKANTAV ŠELLAK Pintsliga pealekandmiseks mõeldud šellakpolituur sisaldab lisandeid, mis aeglustavad kuivamist, seega ei jää pintslitõmbed pinnal näha. VÄRVID Värv- saadud peenjahvatatud pulbri e pigmendi e värvimulla lisamisega lakile. Lakk- kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile.
annaabi.ee 
