Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK*
TAOTLETAKSE
FORMAALSETE REEGLITE JÄRGIMIST, AGA REEGLEID EI RAKENDATA INIMLIKKUSE
TEENIMISEKS, VAID ÕIGUSTUSEKS, MIKS INIMLIKKUST POLE VAJA. (Albaania
perekonna suhtes on oodata siiski inimlikumat otsust.)
Sõnavõttude rohkus näitab, et mõtlevaid inimesi on haaramas rahutus.
Õiguskaitsesüsteem on võõrandunud nii isiklikust kui ka ühiskondlikust moraalist,
õieti ta loodigi sellisena. Ühiskonna kõlblusele mõjub hävitavalt kohtu, prokuratuuri
või politseiuurimise iga otsus, mis riivab ühiskonna õiglustunnet (enam-vähem Rawlsi
taustaõiglus, background justice), sest iga kaasus levitab oma sõnumit: nii ohvrite
kannatuste ignoreerimine kui ka korruptantide või vägistajate karistamata jätmine
levitavad lähiümbruses kontsentriliste ringidena moraalseid järeldusi, mis õõnestavad
usku Eestisse kui õigusriigisse.
Korruptsiooni olemasolu õiguskaitsesüsteemis väga ei varjatagi, küsimus on pigem