sajandi algul kui koos pärisorjuse kaotamisega loodi valla kogukonnad(harilikult mõisa piirides). Valla üldkoosolek ehkki mõisniku kontrolli all valis oma esindaja. Eesimaal talitaja ja Liivimaal vöömüldri. tema vahendas talurahva ja mõisa suhteid. Järgmine etapp omavalitsuste arengus algas 1866. aastal valla seaduse vastuvõtmisega. Mõis kaotas oma võimu valla üle. Kogukonna üldkoosolekul valiti valla volikogu ja valla ametnikud. Vallavanem sai ka politseinikult ülesanded. Peale Eesti iseseisvumist seadustati omavalitsused 1920. aasta põhiseadusega. 1938. aasta põhiseadusega Pätsi autoritaarse võimu ajal allutati kohalikud võimuorganid riigi kontrolli alla. Nõukogude ajal olid küla nõukogud kommunistliku partei ja keskvõimu tööriistaks. nende põhiseadslik iseseisvus taastati peale eesti taasiseisvumist. 1993. aastal võttis riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
3675. Kui ma väike olin, kolisid mu vanemad päris tihti. Aga ma leidsin nad alati üles. 3676. Ma olin nii inetu laps. Ema ei andnud mulle kordagi rinda. Ütles, et ma meeldin talle kui sõber. 3677. Kui ma sündisin, tuli arst ooteruumi ja ütles mu isale: "Mul on väga kahju. Me tegime kõik, mis suutsime. Aga ta jäi ikkagi elama." 3678. Ükskord mind rööviti ja mu isale saadeti tükike minu sõrmest. Ta ütles, et tahab rohkem tõestust. 3679. Ükskord ma eksisin ära ja palusin politseinikult abi, et oma vanemad leida. "Arvate, et ma leian nad üles?" Ta vastas: "Ma ei tea, poisu. On nii palju kohti, kuhu nad end peita võisid." 3680. Läksin arsti juurde: "Igal hommikul kui tõusen, vaatan peeglisse ja süda läheb pahaks. Mis mul viga on?" Ta ütles: "Ma ei tea, aga nägemine on sul küll korras" 3681. Läksin arsti juurde, sest neelasin pudelitäie unerohtu alla. Mu arst soovitas mul pisut juua ja siis puhkama heita. 3682. Ma olen nii inetu..