SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789
Seega oli oht mitte üksnes paremalt (kuningriiklastelt), vaid ka vasakult (jakobiinidelt). Kas
saamatu ja korrumpeerunud Direktoorium saab nii suure ohuga hakkama?
22. augustil 1799, jätnud armee kindral Kléberi hoolde, asus Bonaparte koos saatjaskonnaga laevale.
16. oktoobril oli ta Pariisis. Peale armastatud abikaasa ootasid teda siin ka kaks venda – Joseph ja
Lucien, kes esindasid parlamendi alamkojas (500 Nõukogus) Korsikat.
Välisminister Talleyrand Politseiminister Fouché
Rõõmustavateks uudisteks olid, et järjekordsete direktorite väljavahetamise käigus oli Direktooriumi
liikmeks saanud kunagine parlamentaarse revolutsiooni algataja Sieyès, ning politseiministriks oli
Fouché ja sõjaministriks kindral Bernadotte39, kes oli Itaalia sõjakäigul Bonaparte’i alluvuses.
Ka Sieyès mõistis, et Prantsuse Vabariigil on lõpp, kui riiki ei asu juhtima kindla käega tarmukas
mees