Eesti Rootsi riigi koosseisus
mõisavoorid.
Lisaks veel loonusandamina osa talu viljasaagist mõisale. Peale selle lambaid, mune, võid, mett jne.
Pärisorjastamine
Lõplik pärisorjastamine. 1632 maakohtu korraldus et pagenud talupoegi kätte saada. Sellega
tunnistati riiklikul tasemel sunnismaisust. Mõisnikele jäi ka kodukariõigus. 1645 uus seadus
talupoegade pagemise takistamiseks. Varjamise eest sai ka karistada. Pärisorjuse lõplik
vormistamine 1668 tehtud ja 1671 Rootsi valitsuse poolt kinnitatud politseikorraldusega. Lapsed
sünnivad pärisorjadena. Mujalt tulnud muutusid pärisorjaks kui süütasid koldes tule.
Suur reduktsioon
1680 Karl XI otsus, et Eesti, Liivi ja Saaremaal kuulusid tagasivõtmisele kõik maad mis olid
jagatud aadlile Rootsi võimu ajal. Omanikud võisid hakata rentnikeks. Liivimaa maapäev lükkas
tagasi. 1688 uus korraldus võtta ära ka mõisad mis olid antud aadlile enne Rootsi võimu.
Reduktsiooni hakkas läbi viima Liivimaa kindralkuberner Jakob Johann Hastfer.