Retsensioon M.Lauri rmtle Eesti ala valitsemine 18. sajandil.
See tõi kaasa probleeme
omandiõigust tõendavate materjalidega. Rootsi ajal, seoses reduktsiooniga, oli eramõisavaldus
kokkukuivanud, kuid restitutsiooniga see taastus. Maksukorraldus jäi oma põhimõttelt
samasuguseks kuni asehalduskorra kehtestamiseni, mil keskvõim maksusüsteemi sekkus.
Riigikassa suurendamiseks kasutati ka erakorralisi makse.
Lisaks kahele eelpool mainitud teemale sisaldab monograafia teine osa veel pärisorjuse
reguleerimist, kaubandust ja politseikoraldust. Eriti tugevalt tõusis esile pärisorjuse teema.
Peale Põhjasõda oli siinse talupoja elu väga vilets. Otto Fabian Roseni seletuskirjast
talupoegade olude kohta tuleb välja, et talupoeg oli pärisori ning mõisnik võis temaga oma
suva järgi ümberkäia. Talupoeg ja tema varandus kuulusid mõisnikule ning koormised polnud
seadusega piiratud. (Laur, M 2000, lk 146-147)
See, 1739. aasta Roseni deklaratsioon, on Balti erikorra õigustus. Selle deklaratsiooni