Politseinik peab palju suhtlema inimestega, seega peab eiriti palju õppima võõrkeeli, et tööalaselt suhelda ka välismaalastega ja vanemate korrutamise järgi ei jookse ühegi võõrkeele oskus mööda külgi maha. Põhilisteks võõrkeelteks on vene keel, soome keel ja inglise keel. Eriti palju pean õppima seadusandlust, see tähendab Eestis kehtivaid kõiksugu seadusi alates põhiseadusest. Peale gümnaasiumi lõpetamist pean minema Sisekaitseakadeemia politseikolledzi politseikooli, kus omandan kahe aastaga konstaabli eriala, mis on ühtlasi esimeseks sammuks politseilise rakendusliku kõrghariduse omandamisel. Koolis käimise ajal on minu ametinimetuseks kadett. Politseikolledzi kadetid saavad koolist politseivormi. politseikolledzi kadetid Selle ajaga õpetatakse kehtivaid seadusi. Lisaks sellele õpin tundma ja kasutama erinevaid relvi ja muid tehnilisi vahendeid. Politseis on tulirelvadest teenistusrelvaks püstol Makarov
2005. aastal sai Sisekaitseakadeemia Socratese Erasmuse harta liikmeks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitseakadeemia) Viimastel aastatel on Sisekaitseakadeemia tähelepanu pööranud suhete arendamisele Gruusia, Ukraina, Tadzikistani ja Moldova spetsialistide täiendkoolitusele. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitseakadeemia) Sisekaitseakadeemia osaleb Euroopa ja rahvusvahelistes erialalistes koostöövõrgustikes. Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledz on Euroopa Politseikolledzi CEPOL liige (http://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitseakadeemia) 6. Sisekaitseakadeemia treeningud ja õpingud 6.1 Õppimine ja õpetamine XVR keskkonnas XVR keskkonnas saab õpilastele teha virtuaalseid koolitusi, kus pannakse paika sündmuse stsenaarium ja rollid. 6.1.1 Koolitusstsenaariumite loomine Ennem virtuaalreaalsuse koostamist sõnastatakse harjutuse tulemusena oodatavad õpiväljundid st. mida koolitatav on suuteline tegema harjutuse lõppedes. Tulenevalt