Eesti politsei aastatel 1918-1940
Enne 1920.aastat tegid politseinikud oma
ametisõite kas rongi või küüdihobustega. Kuna küüdihobuste nõutamine raiskas aega,
muretses politsei 1920.aasta lõpul endale hobuseid. Neid peeti 1924.aastani. Siis muutus
jalgratas suviti politseis nõutavaks liiklusvahendiks. Aja jooksul said põhilisteks
liiklusvahenditeks mootorratas ja sõiduauto. 1930.aastal oli kriminaalpolitseil vaid 4
mootorratast ja 5 autot, aga enne Nõukogude okupatsiooni oli igal politseijaoskonnal oma
sõiduauto. Kõigele lisaks oli Eesti Vabariigis tihedad bussiliinid ja korralik rongiliiklus.
Eesti politsei võitis peagi korda ja julgeolekut austavate kodanike lugupidamise ning
usalduse. Suhtumine politseisse muutus aastatega täielikult. See ilmnes ka
kriminaalpolitseile jälitustöös osutatud abis ja toetuses. Et kaasata kodanikke
kuritegudevastasesse võitlusesse ja anda neile juhendeid, kuidas ennast kaitsta varguste
eest, kirjutas politseiinspektor A.Liit 1923