3. Noorsoopolitsei Sain teada noorsoopolitseinuku töö eesmärki, kuidas nad teevad oma tööd ja mis on lubatud neil teha. 4. Inimeste otsingud Sain teada kuidas toimuvad inimese otsingud, millal hakatakse inimesi otsima, kuidas leitakse inimesi. 5. Patrulleerimise põhialused Sain teada, petrulleerimis ülesandeid, kuidas ja kes patruleerib. 6. Kriminalistika alused Sain teada, kuidas töötavad kriminalistid ja kuidas saada kriminalistiks, kuidas võtakse sõrmejälge. 7. Politseieetika ja inimõigused Sain teada, millised õigused on inimestel, minites olukorrudes, mida võib inimene teha ja mida mitte, millised karistused võivad olla. 8. Liiklusjärelevalve alused Sain teada, kuidas politsei tegeleb järelvalvega. Milliseid detaile nad jälgivad. 9. Süüteoennetus Sain teada, kuidas võib ennetada mingeid olukordi ja milleks seda tehakse. 10. Karistusõigus Sain teada, millised õigused on politseinikutel ja millised karistusi nad saavad anda. 11
spordiringi peamine ala. Põhikirja järgi pidi spordiring tegelema ainult kehalise kasvatuse arendamisega. (2: 47) Neljas ja viimane periood politseinike ühiskondlikus organiseerumises oli Politseiametnike kogude aastad 1936-1940. Põhikirja järgi oli politseiametnike kogude eesmärk: 1. politseiametnike koondamine ja liitmine üksmeelseks ametipereks; 2. ametioskuste arendamine; 3. ametiau ja kohusetunde kasvatamine; 4. seltskondlik kasvatus; 5. politseieetika ja distsipliinitunde sisendamine; 6. politsei ühistöö edendamine ja majandusliku omaabi korraldamine; 7. meelelahutuste võimaldamine. Eesti Politsei suutis oma ühiskondlike organisatsioonide kaudu tugevdada politseinike ühtekuuluvust ja ametioskusi, osutada materiaalset abi, arendada kehalist kasvatust ja sporti - lõppkokkuvõttes tõsta politsei mainet rahva silmis. (2: 48) Politsei maine Eesti politsei suutis ennast kõikjal maksma panna. Tal oli selleks vajalik enesekindlus.
annaabi.ee 
