Venemaa enne 1917. aastat
loodi ministeeriumid (maavägede, laevastiku, välisasjade, siseasjade, rahanduse, kaubanduse,
justiits, hariduse). Juba Paul I oli rajanud otse keisrile alluva keiserliku kantselei, kus alguses
oli kaks osakonda. 1826 asutas Nikolai I kolmanda osakonna, mille peamiseks tegevusalaks
sai poliitiliste teisitimõtlejate jälitamine. Kolmas osakond likvideeriti 1880 ja selle ülesanded
läksid siseministeeriumi politseidepartemangule (täpsemalt poliitilise politsei valvejaos-
konnad ehk ohranka). Sellega seoses suurenes järsult siseministri tähtsus.
10
1810 asutati Speranski eestvõttel ka Riiginõukogu ( ), millest pidi
algse idee järgi kujunema tulevase Venemaa parlamendi ülemkoda. Parlamenti ei sündinud,
keiser võttis omaks konservatiivsema poliitika, Riiginõukogu jäi vaid nõuandvaks organiks ja
annaabi.ee 
