Arvutiviirused ja eetika
Andmebaasidele ligipääsenud,
võivad nad sealset informatsiooni kopeerida, muuta ning isegi kustutada. Kusjuures
digitaalkujul oleva info kopeerimise tulemusena on originaal ja koopa identsed.
Siinkohal võiks arutleda, millistesse andmebaasidesse võib kräkker omakasu eesmärgil sisse
murda. Näiteks on võimalik, et inimene on kohtulikult karistatud ning seetõttu ei ole tal
võimalik välismaal tööle asuda. Selleks palkab ta kräkkeri, kes siseneb politseiandmebaasi
ning kustutab sealt vastava isikuga seotu. Häkkerid aga võivad hoopiski politsei andmebaasi
turvalisust tõsta, häkkides sinna sisse ning seeläbi leides nõrga turvalisuse astmega kohti. On
ju üldtuntud tõde, et andmebaasid tugevus võrdub selle kõige nõrgema lüliga. Keskendume
nüüd arvutiviirustele.
Arvutiviiruste ajalugu sai alguse 1986. aastal Pakistanis. „Arvutiviirused on väikesed
programmijupikesed, mis „kleepuvad olemasolevate programmide külge ja käivituvad siis,
annaabi.ee 
