·Kaitseliidule tuleb tagada ülesannetepõhine finantseerimine Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest vastavalt arengukavale, sh investeeringud ja hanked püstitatud 12 ülesannete täitmiseks.(http://www.pohjakompanii.ee/index.php/6278/) 2.3. Kaitseliidu koostöö teiste organisatsioonidega Kaitseliit teeb koostööd paljude erinevate organisatsioonidega. Eestis tehakse tihedat koostööd Pääste- ja Politseiametiga, kellega on ka koostööleping sõlmitud. Päästeametiga toimub koostöö põhiliselt seoses suurpõlengute ja looduskatastroofide ajal. Näiteks olid paljud kaitseliitlased üle Eesti abis 2005.aastal Pärnus, kui seal oli suur üleujutus. Kaitseliitlased on ka abistanud mitmetel raba- ja metsapõlengutel. 2007.aastal sõlmitud koostööleping reguleeribki täpsemalt Kaitseliidu ja Päästeameti suhte. Lepingus on kindlalt
keskkonnast. See peegeldub ka terviklike lausete kasutamises, mis sisaldavad nii öeldist kui alust (kutsa joob piima). 8 Kolme aastase lapse kõnesse ilmuvad abisõnad (koos, kuni, juurde, vastu, külge, sees, peal) ja ka sidesõnad (aga, nii, või, kui, sest). Neid kasutatakse peamiselt dialoogis vastusena küsimusele. Kolme neljaaastase lapse sõnavara kasvab väga kiiresti. Lisanduvad sõnad ka nö teistest maailmadest, nt politseiametiga, tuletõrjuja-ametiga, muinasjutukangelastega seotud sõnavara. Samuti huvitavad lapsi ka esemete spetsiifilised omadused (suurus, ruumis asetus, värvus, vorm, tekstuur jne). Lisanduvad sõnad, mis viitavad soovidele, tunnetele, mõtetele, emotsioonidele. Lapsed kajastavad emotsioone ja soove ka mängus. See vanus on ka rollimängu alguseks, mis on edasiseks arenguks oluline. Laps hakkab mängus kajastama rolli, nt isa, ema räägib nukuga ema moodi jne. Samuti hakkab rolli
annaabi.ee 
