20. sajandi I pool
Ekspressionism levis saksa ja Austria-Ungari kultuuriruumis. Ekspressionism pole nii kindlapiiriline kui
futurism, sest kspressionistidel pole manifesti ja selgelt väljendatud tegevusprogrammi. Oma avaldusvormides
on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Ekspressionismi kirjanduskeskne ajastu kestis
1910 kuni I MS, pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis on kirjanduskesksega võrreldes
politiseeritum. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1909 asutas Kurt Hiller kirjandusliku ,,Uue Klubi",
kus esitati ekspressionistliku luulet. Ekspressionistid hindasid Nietzschet ja saksa romantikuid, huvitusid
okultismist ja eksotismist. Nende vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut mõjutas I MS. Nagu futuristidki,
soovisid ekspressionistid oma luules vahendada kaasaegse inimese, eriti linnainimese elutunnetust, närvilist
kaasaega seda, mida traditsiooniline luule ei suutnud.
annaabi.ee 
